Ajalugu

Allika Puhkeküla lugu algas juba 80 aastat tagasi. Ajal, mil noor ja tubli Eesti Vabariik oli juba jalad alla saanud ning linnainimeste seas kogus populaarsust maale puhkama sõitmine.

Ei läinudki kaua aega, kui juba olid esimesed suvitajad avastanud Allika talu – vaikse ning looduskauni paiga, eemal linnakärast.

Külalistele meeldis, et mõnusa puhkuse järele ei pidanud seitsme maa ja mere taha sõitma. Jutud Allika talust levisid ja varsti pidi Allika peremees Julius majapidamist laiendama hakkama.

Võib-olla oleks sealt alguse saanud mõni suuremat sorti puhkekodu, kui mitte nõukogude korra keerulised tingimused eestlaste mõtteid puhkusest mõneks ajaks eemale poleks viinud.

Ometi mõistis ka uus kord varsti puhkuse vajalikkust ja Allika talust sai korralik nõukogude puhkebaas. Õnnelikul asjaolude kokkusattumisel ei saadetud pererahvast külmale maale, vaid nad jäid oma tallu edasi. Nüüd juba nõukogude tööinimeste täisväärtusliku puhkuse eest hoolitsema. Vedamine oli see sellepärast, et nii ei pääsenud võõrad käed kena kohta lagastama. Nii et kui Eesti jälle iseseisvaks sai, võis kunagine perepoeg Ants jätkata isa tööd ja plaane sealt, kus need kunagi katkesid. See aga on hoopis teine lugu.